Viisime 2021. a kevadel kuulmispuudega inimesi koondavate ja toetavate organisatsioonide hulgas läbi küsitluse, et kaardistada ühenduste arengut, aktiivsust, toimetulekut ja probleeme.
Kokkuvõttes on toodud küsitluse tulemused eri valdkondade kaupa.
Küsitluses osalesid:
- Eesti Pimekurtide Tugiliit (EPKTL)
- Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit, EKLVL
- Eesti Kurtide Liit (EKL)
- Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL)
- Kuulmispuudega Laste Õpetajate Selts / (KLÕPS)
- Implantaadilaste Selts (ILS)
Liikmed ja töötajad
Allorganisatsioone või piirkondlikke organisatsioone on kahel organisatsioonil: eesti Kurtide Liidul 12 ja Vaegkuuljate Liidul 17. Allorganisatsioonide/piirkondlike osakondade regionaalne katvus on küllaltki lai – ühel organisatsioonidest on need igas Eesti maakonnas ning teisel kõikides suuremates Eesti linnades.
Üksikliikmete arv ühendustes on järgmine:
- Eesti Pimekurtide Tugiliit – 56
- Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit, EKLVL – ca 300
- Eesti Kurtide Liit (EKL) – 890
- Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) – 1214
- Kuulmispuudega Laste Õpetajate Selts / (KLÕPS) – 15
- Implantaadilaste Selts (ILS) – 100
Palgalisi töötajaid on kolmel ühendusel: Pimekurtide tugiliidul on kolm osalise tööajaga töötajat, Kurtide Liidul kolm ja vaegkuuljate Liidul kaks palgalist töötajat. Kõigis organisatsioonides tehakse suures osas korraldustöid vabatahtlikku tööna.
Küsisime ühendustelt ka potentsiaalse sihtgrupi suurust. Siin hindas oma võimaliku sihtgruppi kõige suuremaks Vaegkuuljate Liit (200 tuhat, see on ka hinnangule kuulmislangusega inimeste arv, sh kerge kuulmislangus). Kurtide Liidu potentsiaalne sihtgrupp on 1500, EKLVL-il 500, Pimekurtide tugiliidul 210, Implantaadilaste Seltsil 200 ja KLÕPSil 40.
Koostöö
Kõik ühendused on osalenud kuulmispuudega inimeste organisatsioonide koostöökoja töös ning samuti on tehtud koostööd ja ühisprojekte teiste ühendustega Eestis ja rahvusvaheliselt.
Eesti koostööpartnerite valik on lai, nende hulgas on riigiasutusi, puuetega inimeste organisatsioone, heategevusorganisatsioone ja haridusasutusi. Kõige sagedamini mainiti Sotsiaalkindlustusametit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.
Ka rahvusvahelisi koostööpartnereid on mitmel tasandil – alates naaberriikide ühendustest ning lõpetades rahvusvaheliste katusorganisatsioonidega. Valdavalt on tegemist puuetega inimeste organisatsioonidega, aga mainiti ka heategevuslikke ühendusi.
Tegevusalad
Kõik küsitluses osalenud organisatsioonid on 2021. aastal tegelenud oma liikmete/sihtrühma teavitamise, koolitamise ja nõustamisega ja nende huvide ja väärtuste eest seismisega ning avalikkuse teavitamisega. Kuuest neli on tegelenud lisaks ka oma liikmete/sihtrühma huvitegevuse ja sotsiaalse suhtluse korraldamisega ja valdkondliku poliitika ja õigusloome arendamisega. Liikmetele/sihtrühmale toetuste, vahendite ja hüvede jagamise ja vahendamisega on tegelnud kaks organisatsiooni. Muude tegevuste all mainiti pereliikmete nõustamist ja juhendamist, rahvusvahelistes projektides osalemist, veebilehe haldust ja ürituste korraldamist.
Tegevusalade skeem
Palusime organisatsioonidel tuua iga tegevuse kohta näiteid:
Liikmete/sihtrühma teavitamine, koolitamine, nõustamine
Kõige rohkem on liikmetele/sihtrühmale infot edastatud e-posti teel (listid) või veebis (kodulehed, Facebooki kontod). Infokanalite valikut on kindlasti mõjutanud koroonakriis (silmast-silma suhtlust on vähem). Toimunud on ka koolitusi, koosolekuid ja pakutud on nõustamisteenust. Lisaks mainiti viipekeelse õppevara ja sõnaraamatu arendamist.
Liikmete/sihtrühma huvide ja väärtuste eest seismine
Siin toodi välja sihtrühma esindamist erinevates riigiasutustes (näiteks Töötukassas), osalemist tegevuskavade ja tegevusjuhiste kirjutamises (kuulmisrehabilitatsiooni programm, ligipääsetavuse direktiiv), sihtrühma haridusvõimaluste parandamist (puudega laste õppimisvõimaluste parandamine tavakoolis), riigipoolse info tõlkimist eesti viipekeelde, ümarlaudade korraldamist ja võrgustikutööd.
Avalikkuse teavitamine
Avalikkust on teavitatud artiklite abil ajakirjanduses, meediakanalitele antud intervjuude abil, kodulehtede ning sotsiaalmeedia kontode vahendusel. Lisaks mainiti konkreetseid üritusi nagu Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung 9. märtsil kuulmishoiu teemal ning iga-aastast Selge Kõneleja valimist.
Liikmete/sihtrühma huvitegevuse ja sotsiaalse suhtluse korraldamine
Siin mainiti kontaktkohtumisi (mida on koroonakriisi tõttu olnud vähem), klubilist tegevust, aastakoosolekut ja sotsiaalmeedias toimuvat infovahetust.
Valdkondliku poliitika arendamine, õigusloomes osalemine
Nimetati osalemist erinevate seaduste ja määruste muutmise töörühmades, ametiasutustele pöördumiste kirjutamist, Eesti Puuetega Inimeste Koja seminaridel ja nõupidamistel osalemist, koostööd Sotsiaalkindlustusametiga laste puude tuvastamise metoodika väljatöötamisel ja ligipääsetavuse rakkerühma töös osalemist.
Avalike teenuste osutamine
Neli organisatsiooni kuuest on 2021. aastal osutanud avalikke teenuseid lepingute alusel, üks organisatsioon on seda varem teinud, aga enam mitte.
Kõige rohkem on osutatud nõustamisteenuseid (näiteks psühhosotsiaalne nõustamine, perede nõustamine, kogemusnõustamine, rehabilitatsiooninõustamine). Lisaks on hangitud lastele ja peredele abivahendeid, koordineeritud viipekeele tõlketeenust ning valmistatud viipekeelseid õppematerjale.
Teenuseid on osutatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti, EPI Fondi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, USA Eesti Abistamise Komitee, Soome Rootsikeelsete Nägemispuudega Inimeste Liidu, Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti tellimusel.
Teenuseid on osutatud kurtidele, viipekeelsetele vaegkuuljatele, kuulmislangusega inimestele, pimekurtidele ja nägemis-liitpuudega lastele ning viipekeelehuvilistele.
Teenuste mahu kohta vastati järgnevat: 186 tundi; 720 tundi ja 500 tundi; 20 inimest; 2460 eurot.
Organisatsioon, kes varem osutas avalikke teenuseid, aga enam mitte (EKLVL), põhjendas sellel aastal teenuste mitte-osutamist sellega, et neil ei ole võimalik ühiskondlikel alustel kvaliteetset teenust pakkuda.
Sissetulekud
Kõige sagedamini on organisatsioonid tulu saanud liikmemaksudest ja EPI Fondist, järgnevad annetused, teenuste osutamise eest saadav tulu, muud allikad ja sponsorlus. Renditulu on saanud ainult üks organisatsioon. Muude allikate all nimetati sihtfinantseerimist ja projektirahastusi.
Sissetulekute skeem
Neli organisatsiooni kuuest vastas, et nende sissetulekud on eelmise (2020) aastaga võrreldes jäänud samaks ning kaks organisatsiooni vastas, et sissetulekud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud.
Teabekanalid
Kõige enam kasutatud infokanaliks nii sihtrühma kui ka avalikkuse teavitamisel on organisatsioonide jaoks viimasel aastal olnud organisatsiooni veebileht (sihtrühma teavitamiseks on seda kasutanud kõik organisatsioonid ja avalikkuse teavitamiseks neli organisatsiooni). Teisel kohal on organisatsiooni sotsiaalmeediakontod. Ehk siis viimasel aastal on domineerinud veebipõhised infokanalid. Teavitusüritusi on viimasel aastal teinud ainult kaks organisatsiooni. Teisi infokanaleid on kasutatud veelgi vähem. Muude infokanalite all mainiti e-posti ja kuulmisrehabilitatsiooni programmi.
Teabekanalite skeem
Palusime organisatsioonidel tuua iga kanali kasutamise kohta näiteid:
Organisatsiooni veebileht ja sotsiaalmeediakonto(d): Erineva info lisamine organisatsiooni veebilehele ja sotsiaameediakono(de)le: uudised, eelarve, tegevuskava, majandusaasta aruanne, viipekeele tõlkega varustatud info jne.
Üritused: Aastakoosolek, üldkoosolek, organisatsiooni juubel, Kuulmispäeved, Kõku laager, lastelaager, perelaager.
Koolitused: Esmatasandi kuulmisnõustaja koolitused, Kuulmispäevad, lastelaager, perelaager, koolitus organisatsioonide juhtidele.
Televisioon: Viipekeelsed uudised ERRis, valitsuse pressikonverentsid, intervjuud uudistesaadetes ja teistes telesaadetes (näiteks teemal vaegkuuljad ja maskid, Selge Kõneleja konkurss), Eurovisiooni telesaade.
Raadio: Temaatilised raadiosaated (intervjuud Äripäevale kuulmislangusega inimeste õppimisest, Vikerraadiole kuulmispäevast).
Ajalehed, ajakirjad: Artiklid kuulmislangusest ja kuulmislangusega inimestest, persoonilood näiteks Naistelehes.
Probleemid
Ühendused valutavad südant ja otsivad koostööpartneritega lahendusi järgmistele probleemidele:
- viipekeele tõlke ja kaugtõlketeenuse kättesaadavus,
- viipekeele tõlkide koolitus,
- kuulmispuudega laste õpetajate haridus,
- kurtide keskharidus Tallinnas,
- kakskeelse hariduse jätkusuutlik rahastamine,
- logopeedi teenuse kättesaadavus,
- viipekeelt oskavate sotsiaaltöötajate põud,
- oluliste telesaadete varustamine viipekeeletõlkega.
Organisatsioonide endi tegevust takistab praegu kõige rohkem rahapuudus, mis muuhulgas ei võimalda ka töötajate-organiseerijate palkamist. Inimesed väsivad aastatepikkusest vabatahtlikust tegevusest igapäevase palgatöö kõrvalt. Eestvedajate järelkasvu otsimisega tegeleb enamus ühendusi. Lisaks on organisatsioonide jaoks probleeme tekitanud ka koroonakriis – piirangud ja omavahelise suhtluse vähenemine.