Kolmkümmend tegevusaastat on ühe mittetulundusühingu elus päris pikk aeg – selle aja jooksul on saanud vanavanemaks need emad-isad, kellega koos 1991. aastal alustasime ning toonastest lastest on saanud ise lapsevanemad. EKLVLi 30. sünnipäeva tähistasime koos endiste ja praeguste liikmete, oma laste õpetajate ja toetajate ning sõpradega juubelikonverentsiga Park Inn Meritoni hotellis Tallinnas.
Konverentsi peateema oli kurtide laste haridus ja viimastel aastatel toimunud muudatused, arvestades nii pandeemia kogemusi, tehnoloogia arengut, õpetajate ettevalmistust ning tugisüsteemi ja abivahendite võimalusi.
Ettekannete slaide saab vaadata siit.
Ettekannetega esinesid Eesti kahe erikooli esindajad: Erki Korp ja Klaarika Hiis-Hommuk Tallinna Heleni koolist ning Hene Binsol Tartu Hiie koolist. Kahe kooli peale on sel õppeaastal õpilasi kokku 93, neist 52 kooliosas ja 41 lasteaias. Kummagi kooli esindajad tõdesid, et kuigi laste arv on pidevalt vähenenud, ei ole probleemid kuhugi kadunud: endiselt teeb muret tugispetsialistide ettevalmistus ja järelkasv ning vajalikul määral kättesaadavus ja rahastamine, tõsine puudus on spetsiaalselt kurtidele koostatud õppevarast, mistõttu on õpetajatel palju lisatööd.
Kuulmispuudega laste õpetajatöö muredest, aga ka rõõmudest kõneles kauaaegne Heleni Kooli õpetaja ja viipekeeletõlk Raili Loit. Lisaks eelpool toodule tõi Raili välja asjaolud, et kuuljate vanemate võimalused oma lapsi kodus toetada on piiratud, kuna pruugi osata viipekeelt, selle süsteemseks õppimiseks napib võimalusi. Muret teeb õpperühmade heterogeensus ja õpetamine liitklassides, aga ka lõpetajate piiratud edasiõppimisvõimalused.
Foto: Albert Truuväärt
Hariduskorralduslikust olukorrast erivajadustega laste hariduses ja tugisüsteemide arendamisel rääkis Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba. Ta peatus muuhulgas arendataval tugiteenuste reformil, mis peaks kaasa tooma niigi piiratud ressursside otstarbekama kasutuse ja väiksema närvikulu ka lapsevanemate jaoks. Mh peaks rohkem arvestama põhimõttega, et võimalusel peaks teenused olema seal, kus on lapsed, st lasteaias-koolis.
Valmivast kuulmisrehabilitatsiooni programmist kõneles EKLVLi juhatuse liige Epp Müil. 2021-2025 programm on juba viies sarnane koonddokument, mille kuulmispuuetega inimeste ühendused koostöös mitmete ametkondadega on kokku pannud. Varasemad programmid valmisid aastatel 1998, 2005, 2008 ja 2012. Programmis kajastatakse eri eluvaldkondade ja teenuste lõikes praegust olukorda, tuuakse välja positiivsed muutused, kirjeldatakse probleemid ning pakutakse neile ka lahendusi. Programmi peatükkidega saab tutvuda EKLVLi kodulehel.
Juubeli puhul tegi meeleoluka tagasivaate EKLVLi senistele tegevusaastatele EKLVLi juhatuse esimees Toomas Sepp. Ta tõdes, et iga pere jaoks on kogemus ainulaadne, aga kindlasti on teiste vanemate sarnased mured, omavaheline suhtlus ja rõõmude-probleemide jagamine olnud tänuväärne kogemus kõigile. Toomas tänas kõiki koostööpartnereid ja sponsoreid, kelleta saavutatu oleks olnud võimatu.
Juubeli puhul saatsid videotervitused haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Soome KLVL esindaja ja pikaaegne üle-euroopalise lastevanemate ühenduste liidu FEPEDA president Sari Paloposki. Kohapeale tulid tervitusi ja õnnitlusi edastama mitmed kaasteelised ja toetajad: Valdo Kalm, Monika Haukanõmm, Eero Kiipli, Tiit Papp, Peeter Lepp, Peeter Tohver, Vello Tamm.
Juubeliaskeldusse olid kaasatud ka lapsed. Neile korraldasime EKLVL volikogu liikme Marilin Prantsi eestvedamisel omaloomingu võistluse, kuhu lapsed saatsid pilte oma unistustest, kokku saabus 21 tööd. Kõik pildid näidati ka suurel ekraanil ette. Zürii eesotsas kunstnik Tauno Kangroga valis võitjaks Jasper Pärgma, kes võitis peaauhinna – Tallinki päevakruiisi kogu perele.
Foto: Madis Veltman
Mida aga arvavad oma kujunemisteest noored ise? Konverentsi lõpetas vestlusring nelja noorega. Kõnelesid kurtide kahekordne kergejõustiku maailmameister Tanel Visnap, keemik ja doktorant Marek Kõllo, Tartus õppiv Ellen Müil ning IT-spetsialist Marko Uripea. Kõik nad tõdesid, et sihikindluse, heade toetajate, aga ka natukese vedamise ja õnne korral ei ole kuulmispuue elus hakkama saamisel takistuseks. Kõige tähtsam on enesesse uskuda ja eesmärkide nimel vaeva näha. Konverentsi külastas ka ajakirjanik Kadri Tammepuu, kelle sulest ilmus Postimehes artikkel, kus noored kurdid oma mõtteid jagavad. Vt Postimees, 16. november 2021, Noori vaegkuuljaid leidub nii teadlaste kui sportlaste seas.
Konverentsi lõpetas ühine pidulik õhtusöök, kus jagus vanade sõprade kohtumisrõõmu ja meenutusi mitmeks tunniks.
Konverentsi ettekanded ja pildid
Aitäh kõigie senistele kaasteelistele!